Eesti apteekrid täiendasid apteegiteenuse kvaliteedijuhist, mis on aluseks patsiendikeskse ja tõenduspõhise ravimiabi ja tervisenõustamise pakkumisele. Juhise eesmärk on jätkusuutliku apteegiteenuse kirjeldamine ja hindamiskriteeriumite sõnastamine, et pakutav teenus vastaks paremini patsiendi ootustele ja tervishoiu väljakutsetele ning toetaks senisest tõhusamalt elanikkonna tervist ja terviseteadlikkust.
Pidevalt arenev tervishoiusektor on toonud uued ja senisest veelgi kõrgemad ootused ka apteekidele. Sageli on apteek inimesele esimeseks kohaks, kuhu tervisemurede korral pöördutakse. Apteegiteenuse kvaliteedijuhise töörühma juht, proviisor Liisa-Kai Pedosk tõdes: „Kõik juhise täiendused on tehtud pidades silmas patsiendikesksemat lähenemist ning rõhutades kvaliteedijuhtimise olulisust. Ravimite ja teiste tervisetoodete väljastamisega peab alati kaasnema põhjalik nõustamine. On oluline, et inimene saab kõikjal Eestis võrdselt kõrge kvaliteediga apteegiteenust.“
Juhise ülesandeks on jätkuvalt sõnastada kvaliteetse apteegiteenuse põhimõtted ning selle saavutamiseks vajalike tegevuste selged hindamiskriteeriumid. Kvaliteedijuhist saab kasutada apteegiteenuse pakkuja enesehindamiseks ja apteegi arengusuundade kavandamiseks, apteekrite erialase pädevuse hoidmiseks ja täiendamise planeerimiseks ning Eesti apteekides pakutavate teenuste kvaliteedi hindamiseks ja parimate teenusepakkujate väljaselgitamiseks.
„Apteegiteenuse kvaliteedijuhise“ kolmas, täiendatud versioon kirjeldab senisest enam ka erinevaid lisateenuseid nagu tervisenäitajate mõõtmine, tubakast loobumise, kahjude vähendamise teenus, vaktsineerimine jne. Juhendite koostamisel on aluseks võetud ametlikud ravijuhendid, mida kasutavad ka teised tervishoiutöötajad. Juhendi põhiosa täiendamine on tingitud apteegivaldkonnas viimasel ajal toimunud õigusruumi muutustest – apteekide omandireform, muutuse isikuandmete töötlemise nõuetes ja meetmete kasutuselevõtt võltsitud ravimite tuvastamiseks. Samas on pööratud ka suuremat tähelepanu ravimiohutuse ja ravimijäätmete käitlemise aspektidele, et tagada läbi patsiendikeskse teenuse ravimite eesmärgipärane kasutus ja suurem elanikkonna teadlikkus.
„Apteegis juba pakutakse lisaks ravimitealasele nõustamisele ja inimese iseravimise toetamisele ka terviseedenduslikke ning teisi lisateenuseid. Seetõttu on oluline nendele ka teenustele esitatavate nõuete osas ühiselt kokku leppida, et neid pakutaks kõikjal samadel alustel,“ tõi Pedosk välja.
Töörühm moodustati apteegisektori enda eestvedamisel 2011. aastal, et töötada välja apteegiteenuse kvaliteedijuhis, mis aitaks ühtlustada ja tõsta üldist apteegiteenuse taset. Kvaliteedijuhise koostamisel osalevad nii õppe- ja riigiasutuste ning erialaorganisatsioonide esindajad, aga ka igapäevaselt apteegis töötavad apteekrid. Esimene „Apteegiteenuste kvaliteedijuhis“ valmis aastal 2012, seekordne uuendus on juba kolmas täiendatud versioon, milles on sõnastatud kvaliteetse apteegitegevuse ja -teenuse põhimõtted, loetletud tegevuste selged hindamiskriteeriumid ning kirjeldatud enampakutavad lisateenused.
Pakkudes patsientidele kõige kergemini kättesaadavat esmatasandi tervishoiuteenust, peame kõik olema huvitatud kõrgekvaliteedilise apteegiteenuse arendamisest, tõestades apteekrite kuulumist tervishoiumeeskonda ning aidates ühiselt kaasa patsiendi tervise säilitamisele ja parandamisele.
Apteegiteenuse kvaliteedijuhis on leitav siit.
Lisainfo:
Liisa-Kai Pedosk
Eesti Farmaatsia Seltsi juhatuse liige, proviisor
Kontakt: 5565 0518, info@efs.ee