I Üldsätted
1. Mittetulundusühingu nimi on Eesti Farmaatsia Selts (edaspidi nimetatud Selts), inglise keeles Pharmaceutical Society of Estonia. Selts on asutatud 2. aprillil 1950.
2. Seltsi asukoht on Tartu, Eesti Vabariik. Selts on eraõiguslik juriidiline isik.
3. Selts on isikute vabatahtlik mittetulunduslik ühendus.
4. Seltsi eesmärk on ühendada teadusliku ja pedagoogilise töö, ravimite tootmise, valmistamise ja müümisega tegelevaid spetsialiste farmaatsia edendamiseks.
5. Seltsi tegevuse põhisuundadeks on:
5.1. farmaatsiaeriala edendamine, liikmeskonna kvalifikatsiooni tõstmine, erialaste teadmiste laiendamine ja süvendamine;
5.2. oluliste tervishoiupoliitiliste ja farmaatsiaalaste probleemide tõstatamine, osalemine seadusloomes ning tervishoiukorralduses riiklikul ja omavalitsuste tasandil;
5.3. farmaatsia eriala ja apteekrikutse propageerimine ning maine kujundamine ühiskonnas, eetikaalaste printsiipide kujundamine ja järgimine;
5.4. farmaatsiaalase informatsiooni kogumine, tõlkimine ja levitamine;
5.5. farmaatsiaajaloo kogumine, jäädvustamine, eksponeerimine ja uurimine;
5.6. koostöö arendamine teiste riikide ja rahvusvaheliste farmaatsiaalaste organisatsioonidega.
6. Eesmärkide saavutamiseks Selts:
6.1. korraldab koosolekuid, loenguid, seminare, konverentse, kursuseid jt põhikirjaliste eesmärkide saavutamisele kaasaaitavaid üritusi;
6.2. tegeleb kirjastustegevusega;
6.3. teeb koostööd ja võib sõlmida koostööleppeid ning lepinguid riigi-, teadus- ja kultuuriasutustega, mittetulundusühingutega ja teiste Eesti Vabariigi ja välisriikide vastavate organisatsioonidega, samuti muude Seltsi tegevusest huvitatud füüsiliste ja juriidiliste isikutega Eesti Vabariigis ja teistes riikides;
6.4. loob vajadusel alalisi või ajutisi töörühmi konkreetsete ülesannete või probleemide lahendamiseks;
6.5. loob vajadusel põhikirjaliste eesmärkide saavutamisele kaasaaitavaid ühinguid, sihtasutusi ja fonde;
6.6. kasutab vajadusel konsultantide ja spetsialistide teenuseid.
II Seltsi liikmed
7. Seltsi kuulumise eelduseks on põhikirjas toodud eesmärkide ja tegevussuundade tunnustamine ja järgimine.
8. Seltsi liige võib samaaegselt olla ka teiste farmaatsia erialaorganisatsioonide liige.
9. Seltsi liikmeks võivad astuda farmaatsiaalase haridusega proviisori õppekava ja kutsekeskharidusõppe või rakenduskõrgharidusõppe farmatseudi õppekava läbinud füüsilised isikud.
10. Seltsil võib olla auliikmeid, kelle valib üldkogu juhatuse ettepanekul. Auliikmeteks võib valida isikuid liikmete või mitteliikmete hulgast, kellel on tähelepanuväärseid teeneid Seltsi tegevusele kaasaaitamisel või farmaatsiaeriala edendamisel. Auliikmed on vabastatud liikmemaksust.
11. Liikmeks vastuvõtmise otsustab Seltsi juhatus soovija kirjaliku avalduse alusel. Seltsi liikmeks vastuvõtmisest keeldumine vormistatakse Seltsi juhatuse otsusega ja otsus peab olema põhjendatud ning seadusel ja Seltsi põhikirjal tuginev. Kui Seltsi juhatus keeldub taotlejat liikmeks vastu võtmast, võib taotleja nõuda, et tema liikmeks vastvõtmise otsustab üldkoosolek, mida nimetatakse üldkoguks. Üldkogu otsus on lõplik.
12. Liikmeks astumisel tuleb tasuda jooksva kalendriaasta liikmemaks.
13. Seltsi juhatusel on õigus nõuda liikmeks astuda soovijalt dokumente, mis tõendavad isiku vastavust põhikirjas sätestatule.
14. Seltsi liikmetel on õigus:
14.1. võtta osa Seltsi poolt korraldatud üritustest ning muul viisil osaleda Seltsi tegevuses;
14.2. osaleda üldkogul, olla valitud Seltsi juht- ja kontrollorganitesse;
14.3. olla Seltsi e-postiloendi liige ja saada infot Seltsi tegevuse kohta
14.4. osaleda Seltsi töögruppides
14.5. saada teavet juhatuse koosolekutel vastuvõetud otsuste kohta;
14.6. kasutada kindlaksmääratud korras Seltsi teenuseid ja vara;
14.7. saada Seltsi juhatuselt vastus oma arupärimisele Seltsi tegevuse kohta, esitada ettepanekuid Seltsi tegevuse kohta ja tutvuda vastava dokumentatsiooniga;
14.8. kasutada kindlaksmääratud korras Seltsi sümboolikat;
14.9. Seltsist välja astuda, esitades kirjaliku avalduse Seltsi juhatusele
15. Seltsi liikmed on kohustatud:
15.1. tasuma liikmemaksu, mille suuruse ja maksmise tähtajad määrab Seltsi üldkogu;
15.2. järgima põhikirja sätteid ja juhtorganite otsuseid;
15.3. aitama kaasa põhikirjaliste ülesannete täitmisele;
15.4. suhtuma heaperemehelikult Seltsi varasse.
16. Liikme võib Seltsist juhatuse otsusega välja arvata juhul, kui:
16.1. isik ei vasta põhikirjas sätestatule;
16.2. isikul on tähtajaks tasumata kahe (2) või enama aasta liikmemaks;
16.3. isik ei täida põhikirjas sätestatud liikme kohustusi;
16.4. isik rikub oma tegevusega Seltsi mainet.
17. Auliikme õigustest võib üldkogu otsusega isiku ilma jätta juhul, kui:
17.1. isik rikub põhikirjas sätestatut;
17.2. isik rikub oma tegevusega Seltsi mainet.
18. Seltsist väljaarvatud liiget ja auliiget teavitab juhatus otsusest kirjalikult ühe nädala jooksul arvates otsuse tegemise päevast. Väljaarvatud liige võib juhatuse otsuse vaidlustada järgmisel üldkogul, mille otsus on lõplik.
19. Seltsi tegevust võivad toetada füüsilised ja juriidilised isikud, kes tunnustavad Seltsi põhikirjalisi eesmärke ja soovivad kaasa aidata Seltsi tegevusele. Neid nimetatakse Seltsi toetajaliikmeteks. Juriidilisest isikust toetajaliige võtab Seltsi tegevusest osa esindaja kaudu. Üldkogul on õigus määratleda toetajaliikmete õigused ja kohustused.
III Seltsi struktuur ja juhtimine
20. Seltsi kõrgeimaks organiks on üldkoosolek, mida nimetatakse üldkoguks. Üldkogul võivad osaleda Seltsi liikmed ja auliikmed.
21. Üldkogu pädevuses on:
21.1. Seltsi eesmärgi muutmine;
21.2. Seltsi põhikirja muutmine;
21.3. Seltsi aastaaruande kinnitamine;
21.4. Seltsi eelarve kinnitamine;
21.5. juhatuse liikmete sh Seltsi presidendi määramine ja tagasikutsumine;
21.6. liikmemaksu suuruse ja tasumise korra kehtestamine;
21.7. liikme poolt Seltsi liikmeks mittearvamise otsuse vaidlustamisel otsuse kehtetuks tunnistamise otsustamine;
21.8. liikme poolt Seltsist väljaarvamise otsuse vaidlustamisel väljaarvamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsustamine;
21.9. Seltsi teenuste ja vara kasutamise korra kehtestamine;
21.10. auliikme nimetuse andmise ja selle äravõtmise otsustamine;
21.11. järelevalve teostamine juhatuse tegevuse ja Seltsi rahaliste vahendite kasutamise üle, revisjonikomisjoni määramine ja selle aruande kinnitamine;
21.12. Seltsi tegevuse lõpetamise otsustamine;
21.13. muude küsimuste otsustamine, mis ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.
22. Üldkogu kutsub kokku juhatus vähemalt üks (1) kord aastas. Juhatus peab üldkogu kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 liikmetest. Kui juhatus sellisel juhul üldkogu kokku ei kutsu, võivad taotlejad üldkogu ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.
23. Üldkogu kokkukutsumise, toimumise aja, koha ning päevakorra teatab juhatus liikmetele vähemalt 14 päeva enne üldkogu toimumist.
24. Vähemalt 1/5 Seltsi liikmetest võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist päevakorda. Iga täiendava küsimuse kohta tuleb esitada põhjendus.
25. Liikmed võivad punktis 24 nimetatud õigust enne üldkogu kasutada mitte hiljem kui kolm (3) päeva pärast üldkogu kokkukutsumisest teatamist. Päevakorra muutmisest teatab juhatus Seltsi liikmetele vähemalt seitse (7) päeva enne üldkogu. Liikmed ei või punktis 24 nimetatud õigust enne üldkogu kasutada, kui sama koosoleku päevakord on punktist 24 tulenevalt juba üks kord muudetud ja päevakorra muutmisest on liikmetele teatatud.
26. Küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkogu päevakorda võetud, võib päevakorda võtta, kui üldkogul osalevad kõik seltsi liikmed, või vähemalt 9/10 üldkogul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkogul osaleb üle poole seltsi liikmetest.
27. Eelnevalt päevakorda võtmata võib üldkogu otsustada järgmise üldkogu kokkukutsumise ja lahendada avaldused, mis puudutavad päevakorraga seotud korraldusküsimusi ja üldkogu pidamise korda, samuti võib üldkogu ilma otsust tegemata arutada muid küsimusi.
28. Üldkogu on otsustusvõimeline, kui sellel osalevad vähemalt viiendik (1/5) liikmetest või nende esindajatest v.a. punktides 35 ja 36 sätestatud juhtudel.
29. Kui üldkogul osalevad vähem kui viiendik (1/5) liikmetest või nende esindajatest, kutsub juhatus kokku uue üldkogu. Üldkogu kokkukutsumisest ja seal arutatavatest küsimustest teatab juhatus liikmetele ette vähemalt 14 päeva. Sellisel juhul on üldkogu otsustusvõimeline olenemata seal esindatud häälte arvust, v.a. punktides 35 ja 36 sätestatud juhtudel.
30. Üldkogu on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkogu kokkukutsumisel teatavaks tehtud või lisatud üldkogu päevakorda üldkogu otsusega.
31. Üldkogul võib osaleda ja hääletada iga Seltsi liige. Seltsi liige võib volitada teist Seltsi liiget ennast esindama. Esindajale peab olema antud kirjalik volikiri. Liige võib esindada mitut liiget. Igal liikmel on üks (1) hääl. Üldkogu läbi viivale sekretariaadile tuleb esitada enne üldkogu algust volikirjad või nende ärakirjad.
32. Üldkogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletavad üle poole koosolekul osalenud liikmetest, v.a. juhtudel, kui põhikirjas on sätestatud teisiti.
33. Isiku valimisel loetakse valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Häälte võrdse jagunemise korral korraldatakse kordushääletus vaid kahe võrdselt hääli saanud kandidaadi vahel.
34. Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest.
35. Põhikirjas ettenähtud Seltsi eesmärgi muutmiseks on vajalik vähemalt 9/10 liikmete nõusolek. Muutmist otsustanud üldkoosolekul mitteosalenud liikme nõusolek peab olema esitatud kirjalikult.
36. Seltsi tegevuse lõpetamise otsustamiseks peavad igal juhul üldkogul osalema vähemalt pooled Seltsi liikmetest.
37. Üldkogu protokollitakse. Protokolli kantakse üldkogu toimumise aeg ja koht, üldkogu päevakord, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning muud üldkogu tähtsust omavad asjaolud. Protokolli kantakse ka üldkogu otsuse suhtes eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu. Protokollile kirjutavad alla üldkogu juhataja ja protokollija. Eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik. Protokolli lahutamatuks lisaks on üldkogust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga ning üldkogule esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused. Esindajate volikirjad või nende ärakirjad lisatakse protokollile.
38. Hiljemalt 14 päeva jooksul üldkogu lõppemisest teeb juhatus protokolli liikmetele kättesaadavaks. Liikmel on õigus saada üldkogu protokolli või selle osa ärakirja.
39. Seltsi juhib ja esindab juhatus. Juhatusse kuulub kolm (3) kuni seitse (7) liiget sh Seltsi president.
40. Juhatuse volitused kestavad kaks (2) aastat. Juhatuse tegevust korraldab president.
41. Seltsi juhatuse ülesanneteks on:
41.1. organiseerida ja juhtida Seltsi tööd igapäevaselt üldkogu vahelistel perioodidel;
41.2. Seltsi esindamine ja koostöö arendamine teiste erialaorganisatsioonidega, õppe- ja teadusasutuste, riigi- ja kohaliku omavalitsuse organite, erialal tegutsevate ettevõtete ja muude institutsioonidega;
41.3. korraldada Seltsi raamatupidamist;
41.4. esindada Seltsi tehingute tegemisel vastavalt seaduses ja põhikirjas sätestatule;
41.5. valmistada ette ja viia läbi üldkogu;
41.6. liikmete vastuvõtmine, väljaarvamine ja liikmete arvestuse pidamine;
41.7. viia ellu üldkogu otsuseid;
41.8. esitada üldkogule aruanne Seltsi tegevuse kohta;
41.9. tunnustada Seltsi liikmeid ja teisi isikuid, kellel on tähelepanuväärseid teeneid Seltsi tegevusele kaasaaitamisel või farmaatsiaeriala edendamisel;
41.10. stipendiumide ja toetuste määramine;
41.11. töögruppide loomine või lõpetamine;
41.12. Seltsi sümboolika kasutamise eelnev kooskõlastamine;
41.13. vajadusel võtta tööle palgalisi töötajaid;
41.14. muude seaduses ja põhikirjas sätestatud ülesannete täitmine.
42. Üldkogu otsused on juhatusele kohustuslikud.
43. Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui juhatuse koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest. Juhatuse otsuse vastuvõtmiseks on nõutav koosolekul osalenud juhatuse liikmete poolthäälteenamus, häälte võrdsel jagunemisel on otsustavaks presidendi hääl.
44. Seltsi juhatusel on õigus majanduslikel põhjustel vabastada isik liikmemaksu tasumise kohustusest isiku põhjendatud taotluse alusel.
45. Üldkogu teostab järelevalvet Seltsi tegevuse üle. Selle ülesande täitmiseks määrab üldkogu ühe (1) kuni kolme (3) liikmelise revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjoni volitused kestavad kaks (2) aastat. Seltsi tegevuse revideerimine toimub mitte harvem kui üks kord aastas. Revisjoni tulemuste kohta tehakse aruanne ja see esitatakse üldkogule.
46. Seltsi juhatuse ja revidentide valimine:
46.1. Juhatuse liikme ja revidendikandidaadiks võib üles seada Seltsi liikmeid ja auliikmeid. Kandidaatide esitatamist alustatakse 14 päeva enne üldkogu. Juhatus võtab kandidaadiks esitatutega ühendust. Kandidaat peab teavitama üldkogu nõusolekust vastavale ametikohale kandideerida. Nõusoleku andmisega kinnitab kandidaat, et tal on piisavalt aega ja soovi osaleda valituks osalemise järel aktiivselt juhatuse ja/või revisjonikomisjoni töös.
46.2. Juhatuse liikmed ja revisjonikomisjoni liikmed valitakse salajasel hääletusel ja valituks osutuvad enim hääli saanud kandidaadid.
IV Seltsi vara
47. Seltsi vara moodustub liikmemaksudest, annetustest ja toetustest, tuludest ürituste korraldamisel ja muudest laekumistest.
48. Seltsi vara on ka farmaatsiaajaloo teemaliste esemete ja dokumentide kollektsioon, mille kohta peetakse ülevaadet ja mida tuleb regulaarselt auditeerida.
V Seltsi ühinemine, jagunemine ja lõpetamine
49. Seltsi ühinemine, jagunemine ja lõpetamine toimub seaduses sätestatud korras.
50. Seltsi tegevuse lõpetamiseks üldkogu otsusega on vajalik vähemalt 3/4 üldkogul osalenud või esindatud liikmete nõusolek.
51. Seltsi lõpetamisel jaotatakse Seltsi vara põhikirjas sätestatud eesmärkide saavutamiseks vastavalt seaduses kehtestatud korrale. Vara jagamisel määratakse õigustatud isikud üldkogu otsusega.
Vastu võetud Eesti Farmaatsia Seltsi Üldkogu poolt 2. juunil 2012. a.