Eesti Farmaatsia Selts, Eesti Haiglaapteekrite Selts ja Eesti Akadeemiline Farmaatsia Selts võtsid 25.11.11 vastu ühisseisukoha käsimüügiravimite müügi kohta väljaspool apteeke.
Ravimitootjad ja jaekaupmehed on alates 2009 aastast tõstatanud ettepaneku lubada käsimüügiravimite müüki ka väljaspool apteeke – nt kauplustes ja bensiinijaamades. Viimati tehti sellesisuline ettepanek novembris 2011. Ettepaneku esitajad toovad välja, et see aitaks parandada käsimüügiravimite sh suitsetamisest loobumise abivahendite kättesaadavust.
Eesti Farmaatsia Selts, Eesti Haiglaapteekrite Selts ja Eesti Akadeemiline Farmaatsia Selts ei toeta käsimüügiravimite müüki väljaspool apteeke ning teevad ettepaneku ravimiseaduse muudatust mitte algatada järgmistel põhjustel:
Käsimüügiravimite väärkasutamise ja üleannustamise suurenemine. Ravimi müümisel on ülimalt oluline sellega kaasa antav teave. Ka käsimüügiravimid võivad ebaõigel kasutamisel tekitada kõrvaltoimeid ja olla sellega ohtlikud inimese tervisele. Nendes riikides, kus käsimüügiravimid on müügil tavakauplustes, on sagenenud ravimitega seotud mürgistuste arv. Paratsetamooli kasutamisest tingitud mürgistuste tõttu registreeritakse ainuüksi Inglismaal igal aastal ligikaudu 25 000 hospitaliseerimist ja 500 surmajuhtumit (1). Ravimite liialt kerge kättesaadavuse tõttu oleksid ohustatud ka lapsed, sest paratsetamooliga seotud mürgistuste arv on eriti kõrge just nimetatud elanikkonnagrupi hulgas. Võimalik vanusepiirang ravimite müügil alaealistele ei ole tõenäoliselt efektiivne. Eelmisel aastal Rootsis läbi viidud uuring näitab, et paljud kaupmehed ei järgi seadust ja müüvad poodides ravimeid ka alaealistele (2). Tervise Arengu Instituudi poolt tänavu juunis läbi viidud üle-eestilise alkohoolsete jookide testostlemise tulemus näitas, et 18-aastastelt noortelt ei küsitud isikut tõendavat dokumenti 71% ostude korral (3). Uuringu läbiviija sõnul näitab selline tulemus, et alkohoolsed joogid on alaealistele kättesaadavad, seda hoolimata seadusega kehtestatud piirangutest.
Ravimite kättesaadavuse hõlbustamine paneb patsiendile suurema vastutuse oma tervise eest. Hoolimata tavainimeste teadlikkuse kasvust ravimite osas, esineb siiski palju ebaselgust, kahtlusi ja teadmatust. Soomlased tõestasid juba 15 aastat tagasi, et ravimit selle kaubanime järgi küsinud patsientidest kolmandik ei teadnud, kas soovitud vormis ja annuses ravimpreparaat on nende terviseprobleemi korral piisavalt tõhus (4). Eesti apteegikülastajate enesehinnangutest oma käsimüügiravimialastele teadmistele selgus, et kolmandik hindas oma teadmisi heaks, kolmandik rahuldavaks ning kolmandik ei pidanud selliseid teadmisi üldse oluliseks, sest on ju apteek, kust nõu küsida (5).
Nõuetele mittevastavalt säilitatud, aegunud ja võltsravimite müügi riski suurenemine. Ravimid on erikaup, mille käitlemise kord on täna fikseeritud seadusandluses ning mille täitmist kontrollitakse rangelt. Tänu nimetatud süsteemile on meie patsientidele täna tagatud kvaliteetsete, ohutute ja efektiivsete ravimite kättesaadavus. Kui ravimite jaemüüki laiendada, tuleb riigil märkimisväärselt suurendada ka järelevalvet, sest 477 apteegi asemel oleks sel juhul vaja kontrollida ravimite jaekaubandust (näit. ravimite hankimine, nõuetekohane säilitamine, aegunud/defektsete ravimite müügilt kõrvaldamine, võltsravimite avastamine) mitmes tuhandes müügikohas. Taanis 2009-2010 teostatud uuring näitas, et poodides müügil olevate ravimite aegumistähtajast võis mõningatel juhtudel olla möödas enam kui kuus kuud (6). Poodnike arusaamine ravimitega kaasnevatest ohtudest ning võime võltsinguid tuvastada on väiksem kui põhjalike ravimialaste teadmistega apteekritel.
Apteekide arv versus ravimite kättesaadavus. Eestis on apteegivõrgu tihedus suurem kui enamikus Euroopa Liidu riikides. Nii on Eestis üks üldapteek iga 2628 elaniku kohta (7), aga näiteks Soomes on üks apteek 6600, Rootsis 10400 ja Taanis 17200 elaniku kohta (8). See on üks põhjustest, miks nendes riikides on tehtud otsus lubada ravimite müüki ka jaekauplustes. Eestis on ravimite kättesaadavus elanikkonnale oluliselt parem kui Põhjamaades ja Euroopas keskmiselt. Eriti tihe on meil apteegivõrk suuremates linnades. Apteekidel on pikad lahtiolekuajad – sageli ollakse avatud hilisõhtuni ja seda ka nädalavahetustel.
Hõredalt asustatud maapiirkondades on lisaks apteegiteenuse kättesaadavusele probleemiks ka teiste vajalike teenuste – sh ühistranspordi, posti, kaupluse, arstiabi jpm teenuste kättesaadavus. Viimase viie aasta jooksul on maal suletud 28 apteeki (9). Esitatud ettepanek aga ei lahenda vaid hoopis süvendab apteegiteenuse halvenemist maal. Kui maa-apteekide käsimüügiravimitest saadav tulu suunatakse kauplusekettidesse, sulgevad veel mitmed apteegid uksed. Sellega kaob maapiirkondades võimalus ka elutähtsate retseptiravimite soetamiseks.
Elanike arvamus käsimüügiravimite müümisest väljaspool apteeke. Turu-Uuringute AS-i poolt septembris 2011 läbiviidud elanike küsitlus (10) näitas, et 51% vastanuist oli vastu käsimüügiravimite müümisele väljaspool apteeke, kusjuures kindlalt vastu oli 28% uuringus osalenutest. Käsimüügiravimite ostul sai 72% inimestest alati, sageli või mõnikord apteekri käest nõu ilma, et nad seda ise oleksid küsinud. 71% vastanutest küsis ise alati, sageli või mõnikord apteekri käest nõu ravimitega seotud küsimustes. Vaid 10% vastanuist ei küsinud ise ega saanud ka apteekrilt informatsiooni. Eestis läbiviidud teisest uuringust (5) selgub, et apteegikülastajad on käsimüügiravimitealasest infost huvitatud – 727 küsitletust 69% tahaks apteekrilt infot käsimüügiravimite kohta, 91% vastanuist tunnistas, et saab ravimite kohta informatsiooni just apteekrilt.
Suitsetamisest loobumise nõustamise vajalikkus. Suitsetamisest loobumisel on oluline mitte abivahendite kättesaadavus, vaid suitsetaja enese motiveeritus ja tahe nimetatud harjumusest lahti öelda. Suitsetamisest loobumine toimub kasutades vastavalt ravijuhisele nikotiini asendusravi ja/või tablettravi ning konsulteerides korduvalt erialaspetsialistiga. Suitsetamisest loobumisel on nikotiinasendusravil koos nõustamisega efektiivsus 20%, nõustamiseta on nikotiinasendusravi efektiivsus lähedane platseeboravimiga (11).
Soomes 2006. a. teostatud uuringus selgitati, mis on muutunud seoses nikotiinasendusravi preparaatide müügi seadustamisega ka väljaspoole apteeke. Autorid väidavad, et nimetatud preparaatide müük apteekides on vähenenud, samas soovivad preparaadi poest ostnud inimesed nõustamist just apteegist. Paljude apteegiomanike ja proviisorite motivatsioon sellist teenust pakkuda on märgatavalt langenud, samas leitakse siiski, et preparaatidest teavitamine on apteekri töö (12).
Apteegiteenuse kvaliteedi tagamine. Apteekrid ja neid ühendavad organisatsioonid tegelevad pidevalt apteegiteenuse kvaliteedi tõstmisega sh nõustamisteenuse parendamisega. Kvaliteetsel nõustamisteenusel on järjest olulisem roll ka tulevikus, sest ambulatoorse ravi ja seega ka polüfarmakoteraapia osakaal ning vajadus ravimite õige annustamise, koos- ja kõrvaltoimete, vastunäidustuste jms informatsiooni edastamise kohta pidevalt kasvab. Käsimüügiravimid mõjutavad paljude teiste ravimite toimet. Apteekides on kasutusel vastavad andmebaasid koostoimete kohta, mida kauplustel ei ole võimalik kasutada.
Esmatasandi tervishoiu arengukava aastateks 2009-2015 kohaselt on apteegiteenus koos teiste esmatasandi tervishoiu osapooltega elanike esmaseks kontaktpunktiks tervishoiusüsteemiga. Apteegiteenus on selgepiiriline teenus, mille osutajad on saanud oma tööks põhjaliku erialase ettevalmistuse. Ravimeid väljastavad kauplused, bensiinijaamad jt ei saa iialgi täita esmatasandi tervishoiu ülesandeid. Ravimite kättesaadavuse parandamiseks tuleks alustada apteegiteenuse arendamisega kohtades, kus selle järele on vajadus.
Ülaltoodud põhjustel ja laiemast Eesti tervishoiu- ja ravimipoliitika perspektiivist lähtudes ohustab ravimite müük väljaspool apteeke patsientide tervist. Ravimihindade reguleerimiseks ja ravimite geograafilise kättesaadavuse parandamiseks soovitame leida teisi meetmeid probleemi lahendamiseks. Kaaluda tuleks riikliku kava planeerimist ja elluviimist apteekide tegevuse toetamiseks.
25. november 2011
Lugupidamisega,
Eesti Farmaatsia Selts
Eesti Haiglaapteekrite Selts
Eesti Akadeemiline Farmaatsia Selts
Kontakt:
Eesti Farmaatsia Selts
info@efs.ee, www.efs.ee
Viited:
(1) Tartu Ülikooli Farmakoloogia instituudi juhataja professor Aleksander Žarkovski arvamus projekti kohta „Ettepanekud konkurentsi olukorra parandamiseks ravimiturul“: https://www.arst.ee/UserFiles/ArstDokumendid/Arvamus%20_Zarkovski.doc
(2) Rootsis ravimimüügiga poes palju probleeme, Meditsiiniuudised 8.11.2011:http://www.mu.ee/Default2.aspx?ArticleID=ca8e62d0-bd11-47d0-9e0a-42aac017da85
(3) Eestis küsitakse noortelt alkohoolseid jooke ostes dokumenti vähem kui kolmandikul kordadest. http://www.tai.ee/index.php?id=1198
(4) Airaksinen M, Vainio K, Koistinen J, Ahonen R, Wallenius S, Enlund H. Do the public and pharmacists share opinions about drug information. International Pharmacy Journal, 1994; 4:168-170.
(5) Volmer D, Lilja J, Hamilton D, How well informed are pharmacy customers in Estonia about minor illnesses and Over-the-Counter medicines? Medicina (Kaunas) 2007; 12:70-78.
(6) Taani poodides müügis sageli aegunud ravimid, Meditsiiniuudised 8.11.2011: http://www.mu.ee/Default2.aspx?ArticleID=ccc3269c-fa13-4ce2-bc56-d33a5eaab14d
(7) Ravimiameti statistika 2011: http://www.ravimiamet.ee/270
(8) APDA-Statistik 2010
(9) Apteegistatistika 2006-2011, Ravimiamet 2011.
(10) Ravimitootjate Liidu poolt tellitud ja 1.11.11 esitletud uuring
(11) Suitsemisest loobumine Eestis, Tervise Arengu Instituut:
http://www.tai.ee/failid/Suitsetamisest_loobumise_noustamine_Eestis.pdf
(12) Kurko T, Linden K, Vasama K, Pietilä K, Airaksinen M, Nicotine replacement therapy practices in Finland one year after deregulation of the product sales—Has anything changed from the community pharmacy perspective? Health Policy 2009; 91:277-285.