President Alar Karis tunnustab tänavu vabariigi aastapäeva eel riikliku teenetemärgiga 167 inimest. Teenetemärkidega tänab president inimesi, kelle töö ja tegevus on aidanud muuta Eestit paremaks, kaitstumaks, sõbralikumaks ja hoolivamaks.
Sel aastal saab Eesti Punase Risti IV klass teenetemärgi proviisor Külli Teder.
Külli Teder juhib Tõnismäe Südameapteeki. Tegemist on vana ja traditsioonidega apteegiga, mis on avatud igapäevaselt 24h. Külli juhtimisel pälvis apteek 2021. aastal apteegiteenuse kvaliteedijuhise Oskari, millega tunnustatakse parimaid apteeke Eestis.
Külli on juba aastaid õppejõuks farmaatsia- ja proviisoriõppe tudengitele Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis ja Tartu Ülikoolis. Tema panus on eeskätt igapäevase apteegitöö tutvustamine ja õpetamine tudengitele.
Tõnismäe apteek on olnud aastaid tugev apteekrite järelkasvubaas, andes sisuka ja laiapõhjalise erialapraktika kogemuse nii Tartu Ülikooli kui Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli tudengitele. Tänu sisukale väljaõppele on suur osa tudengitest jätkanud Südameapteegi kollektiivis apteekrina.
Sel aastal on Külli ja Tõnismäe apteek aktiivselt aidanud Ukraina põgenikke sisuliselt esimesest sõjapäevast alates. Tõnismäe apteek oli esimene Eestis, kust põgenikud said tasuta retseptiravimeid. Tegemist oli ja on apteegi ja Tallinna linnavalitsuse koostööga, kus abivajajad said retsepti esitamisel tasuta ravimi ka siis, kui neil veel ei olnud ravikindlustust ja ka raha ravimite soetamiseks. Põgenike tervisemurede lahendamine moodustas mingil hetkel väga suure osa apteegi tööst, sest nad olid ainsaks apteegiks Tallinnas, kes sellist teenust pakkusid. Riigi poolt välja pakutud lahendused valmisid mõnevõrra hiljem ning seega oli igapäevaselt vaja lahendada paljude erinevate tervisehädadega Eestisse jõudnud inimeste probleeme. Lisaks osales apteek ka tasuta ravimite jagamise projektis, kus ravimitootja annetas insuliine põgenikele jagamiseks.
Külli on valdkonna tugev eestkõneleja nii konverentsidel kui erialavaldkonna artiklite kirjutajana, samuti on ta alates sellest sügisest apteegiteenuse kvaliteedijuhise töögrupi juht. Ta panustab aktiivselt mitmetes apteegiteenuse kvaliteeti tõstvates töögruppides (nt ravimite valmistamine, ravimite kasutamise hindamine jpm.)
Külli on panustanud ka apteekrite ravimite alase nõustamise pädevuse tõstmisel, olles E-proviisori rakenduse loomise juures üks olulistest kaasamõtlejaid ning ta vastutab selle kvaliteedi ja toimimise eest tänaseni.
Ettepaneku Külli esitamiseks teenetemärgi saamiseks tegi Eesti Proviisorapteekide Liit koos Eesti Farmaatsia Seltsi, Eesti Akadeemiline Farmaatsia Seltsi, Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ja Tallinna linnaga.
Soovime Küllile palju palju õnne olulise tunnustuse puhul! Tegemist on suure tunnustusega kõigile Eesti töökatele ja hoolivatele apteekritele ning nende kesksele rollile Eesti tervishoius.
Autor: EFS
Ravimivaldkonna koostöös valmis Eesti ravimipoliitika aastani 2030
Tervise- ja tööminister Peep Peterson kinnitas ravimivaldkonna laiapõhjalises koostöös valminud Eesti ravimipoliitika aastani 2030. Ravimipoliitika eesmärk on tagada ravimite järjepidev kättesaadavus ja ratsionaalne kasutus, et toetada inimeste tervena elatud eluea pikenemist ja patsientide elukvaliteedi paranemist.
„Lahendust ootab rida küsimusi – kuidas uusi ravimeid Eesti turule tuua, kuidas vähendada veelgi patsientide omaosalust ravimite eest tasumisel ning kuidas ennetada tarneraskusi ja leevendada nende mõju patsientidele,“ ütles tervise- ja tööminister Peep Peterson. „Ravimivaldkonna osapoolte kokkuleppel on esmakordselt sündinud ametlikult kinnitatud poliitikadokument, mis annab meile kaardistuse valdkonna probleemkohtadest ja võimalikest lahenduskäikudest. See on märgiline, kuid suur ühine töö rakendustegevuste elluviimisel seisab meil alles ees.“
Eesti Ravimitootjate Liidu juhataja Riho Tapferi sõnul näitab „Ravimipoliitika 2030″ strateegiadokument riigi tahet ja soovi teha koostööd sektori kõikide osapooltega hästi toimiva tervishoiu ning patsientide elukvaliteedi parandamise nimel. „Loodame, et peatselt sünnib ka rakenduskava, mille alusel ühiseid eesmärke ellu viima hakatakse. Ravimid on oluline osa tervishoiust, aidates inimestel elada kauem ja tervemalt. Ootus ravimitootjatele on järjest paremate, täpsemate ja innovatiivsemate ravimite järele — seda püüavad kõik tootjad ka täita ja järjest lisandub uusi geeniteraapia, bioloogilise ravi jmt võimalusi. Riikide ülesanne on leida koostöös lahendusi, kuidas tagada oma elanikele ka uute ja innovaatiliste ravimite kättesaadavus ning selle nimel peame ühiselt pingutama,” lisas Tapfer.
„Eestis kasutatavad ravimid peavad olema taskukohased nii patsientidele omaosaluse vaates kui ka kokkuvõttes maksumaksjatele, kes nende eest läbi haigekassa tasuvad,“ ütles Eesti Haigekassa ravimite ja meditsiiniseadmete osakonna juhataja Erki Laidmäe. „Ravimite rahaline kättesaadavus sõltub peamiselt ravimitootjate ja riigi sujuvast koostööst ja loodan, et läbi ravimipoliitika uuendamise protsessi õnnestubki kokku leppida konkreetsetes sammudes, mida kumbki pool astuma peab.“
„Peame ravimipoliitika dokumendi valmimist oluliseks verstapostiks patsiendi vajaduste ja õiguste ning ravimite kättesaadavuse tagamisel,“ ütles Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu juht Teet Torgo. „Ravimivaldkonna püsimise ja arengu seisukohalt on oluline, et patsiendi vajaduste kõrval väärtustab poliitika ka ravimisektori jätkusuutlikkust ning et tervisekaitse ja konkurentsi toetamiseks tagatakse ka uudses terviseandmete maailmas jätkuvalt andmekaitse. Tunnustame Sotsiaalministeeriumit ja partnereid kolmeaastase koostöö eest poliitikadokumendi ettevalmistamisel.“
Ravimiameti peadirektori asetäitja Ott Laiuse sõnul on tänuväärne, et ravimipoliitika dokument võtab kõik ravimitega seotud arengusuunad kompaktselt kokku. „Ravimipoliitikas kajastatud erinevate segmentidega tegeletakse suuresti ju tänagi. Selleks aga, et Eesti inimestele oleks tagatud efektiivne, turvaline ning kaasaegne ravi, tuleb arvestada kõikide erinevate ravimitega seotud tahkudega – inimeste teadlikkusega ravimitest, juba tuntud ning innovatiivsete ravimite füüsilise ja rahalise kättesaadavusega, tõenduspõhise väljakirjutamise, põhjalikult nõustatud väljastamisega jne,“ ütles ravimiameti peadirektori asetäitja Ott Laius.
Eesti Apteekrite Liidu juhi Kaidi Sarve sõnul teeb rõõmu varasemast suurem tähelepanu ravimite õigele kasutamisele. „Tipptehnoloogilistest ravimitest on vähe kasu kui neid valesti kasutatakse või jäävad vajalikud ravimid patsiendi poolt üldse kasutamata. Apteekritel, kui kõrgharidusega ravimispetsialistidel, on elanikkonna ravimitega varustamisel keskne roll,“ ütles Kaidi Sarv. „Uued ravimipoliitika suunad toovad apteegiteenuse olulisi ülesandeid senisest enam esile. Võtmesõnaks on siin senisest tihedam koostöö esmatasandi tervishoiumeeskonna teiste liikmetega.“
Ravimipoliitika eesmärk on efektiivsete, kvaliteetsete, ohutute ja taskukohaste ravimite järjepidev kättesaadavus ning ratsionaalne kasutamine, mis toetab inimeste tervena elatud eluea pikenemist ning patsientide elukvaliteedi paranemist.
Ravimipoliitika dokument on jaotatud kaheks peatükiks – ravimite jõudmine Eesti turule ja nende edasine ratsionaalne kasutamine. Esimeses sisupeatükis käsitletakse ravimite füüsilist ja rahalist kättesaadavust, ravimiarenduse toetamist ning veterinaarravimite kättesaadavust. Teises peatükis keskendutakse ravimite tõenduspõhisele väljakirjutamisele ja ratsionaalsele kasutamisele, elanikkonna ravimiteadlikkuse tõstmisele, ravimitest põhjustatud keskkonnamõjude vähendamisele ning kvaliteetse apteegiteenuse arengule. Igas valdkonnas on kavas seada ka mõõdikud, mille abil hinnata, kas liigutakse soovitud suunas.
Ravimipoliitika 2030 dokumendi koostamisse on olnud kaasatud huvirühmade esindajad enam kui 30-st organisatsioonist, sh patsientide, arstide, veterinaararstide, õdede, teadlaste, kõrgkoolide, proviisorite ja farmatseutide, ravimitootjate, ravimite müügiloahoidjate, ravimite hulgimüüjate, ministeeriumite ja riigiasutuste esindajad.
Ravimipoliitika uuendamisele anti avalöök 2020. aasta juunis. Kahe aasta jooksul on toimunud arutelud teemapõhistes töögruppides, mis on käsitlenud nii ravimite füüsilist kui rahalist kättesaadavust, ravimite ratsionaalset kasutamist ja apteegiteenuse kvaliteeti ja arendamist. Ravimipoliitika dokumendi kavandit on täiendatud töögruppides arutletu ja huvirühmade tagasiside põhjal. Järgmise sammuna koostatakse ravimipoliitika rakenduskava tegevustega, mida ravimivaldkonna koostöös ellu viia.
„Ravimipoliitika koostamine on toimunud paralleelselt kriisidega tervisevaldkonnas ja ühiskonnas laiemalt. Oleme tänulikud, et osapooled sellesse vaatamata kiiretele aegadele siiski aega ja oma mõtteid panustasid,“ lisas minister Peterson.
Lõpliku dokumentidga on võimalik tutvuda siin.
Allikas: Sotsiaalministeerium (2023). Ravimivaldkonna koostöös valmis Eesti ravimipoliitika aastani 2030. Võrgulehel https://sm.ee/uudised/ravimivaldkonna-koostoos-valmis-eesti-ravimipoliitika-aastani-2030 (03.01.2023)
Apteegid, tähelepanu! Valmis olla! Läks! Apteekide kvaliteedijuhisepõhine enesehindamine tuleb taas
Head kolleegid!
Apteegiteenuse kvaliteedijuhise töörühm kutsub taas apteeke osalema “Apteegiteenuse kvaliteedijuhise” põhisele enesehindamisel, mis aitab hinnata Eestis pakutava apteegiteenuse sisu, kvaliteeti ja arengut. Süstemaatiline “Apteegiteenuse kvaliteedijuhise” põhimõtete järgimine on üks käepärastest võimalustest apteegiteenuse kvaliteedi ühtlustamiseks Eestis.
Enesehindamisel osalemine annab apteekidele võimaluse vaadata üle oma tööprotsessid ja -võtted ning leida üles nii need aspektid, milles ollakse väga head, kui ka need, mis vajaksid täiustamist. Oluline on ka see, et kvaliteedijuhis ja -hindamine ning rohke osavõtt sellest saadavad avalikkusele sõnumi, et apteegid on usaldusväärsed ning suunatud kvaliteedi parandamisele ja pidevale arengule.
Võrreldes varasemate aastatega (2014, 2016, 2019), oleme vähendanud küsimuste osakaalu olulisel määral ning teinud need konkreetsemaks, mis teeb vastamise kiireks ja mugavaks. Osavõtt on apteegipõhine, sõltumata sellest, kas tegemist on põhi- või haruapteegiga. Vastamisele kulub ligikaudu 10 minutit.
Igal apteegil on võimalus osaleda ka lisahindamisel (kevad 2023. a), mis sarnaselt enesehindamisele on läbinud uuenduskuuri ning sel korral kaasatakse hindamisse ka apteegikülastajad. Lisahindamisel osalemine on eelduseks Apteegi Oskari taotlemisel.
Küsimustik on avatud 1. novembrini 2022. a. Töörühm palub kõigilt aktiivset osavõttu. Küsimustikule saab vastata SIIN.
Lugupidamisega
Apteegiteenuse kvaliteedijuhise töörühm