Farmaatsiavaldkond on viimase paarikümne aasta jooksul palju muutunud. Milliseks kujuneb meie eriala tulevikus? Kas ja kuidas saame ise seda tulevikku kujundada?
Vaatamata apteegi- ja farmaatsiaorganisatsioonide rohkusele puudub täna Eestis farmaatsiaeriala ühendav organisatsioon, mis oleks avatud kõigile antud alal tegutsevatele inimestele. Farmaatsiaeriala on väga „paljukihiline“. Siia kuuluvad inimesed töötavad lisaks apteekidele veel ravimfirmades, hulgimüügis, haiglates, sõjaväes, riigi- ja õppeasutustes jm. Neid kõiki seob farmaatsiaeriala diplom ja nad kõik puutuvad kokku ravimite käitlemisega.
Pikki aastaid (asutatud 1954) ühendas eesti proviisoreid ja farmatseute Eesti Farmaatsia Selts (EFS), mis vastavalt viimati kinnitatud põhikirjale ühendas farmaatsia ja sellega piirnevatel aladel tegutsevaid spetsialiste. Seoses muutustega ühiskonnas 1990-ndate alguses tekkis terve rida uusi erialaorganisatsioone, mis hakkasid esindama kitsamat eriala või üksikute huvigruppide majanduslikke huve. Seoses sellega soikus EFS tegevus. Katsed luua uut laiemat farmaatsiaorganisatsiooni ebaõnnestusid. Valdavalt on täna tegutsevad farmaatsiaorganisatsioonid apteekide ühendused, mis tegelevad peamiselt apteekide majandusküsimustega. Eriala üldisemate küsimustega on tegelenud Eesti Apteekrite Liit ja TÜ Farmaatsiainstituut. Laiem farmaatsiaalal tegutsevate inimeste ring aga ei osale nendes aruteludes, sest puudub selleks võimalust pakkuv erialaorganisatsioon. Seoses sellega on tõusnud päevakorda EFS-i tegevuse aktiviseerimine. Esimese sammuna selles osas on plaanis eelolevate EFS suvepäevade raames kutsuda kokku Seltsi üldkoosolek, kus toimuks liikmeskonna registreerimine, uue juhatuse valimine ja lähema tegevuskava arutamine.
Uuendatav EFS peakski keskenduma farmaatsiaerialal töötavate inimeste ühisosa välja toomisele. Mõtestama lahti, mis meid – farmaatsiaeriala inimesi ühendab, milline võiks olla meie eriala tulevik, millele peab vastama farmaatsiaharidus ja kutsekvalifikatsioon, propageerima farmaatsiaeriala ja seisma selle hea käekäigu eest. Nende küsimustega tegelevad ka teised farmaatsiaorganisatsioonid, igaüks oma võimalustele ja jõule vastavalt. Siinkohal võikski EFS olla selleks ühendavaks lüliks erinevate kutseorganisatsioonide vahel. Mitte seda, et EFS tahaks võtta õigust ja hakata kõiki esindama, vaid et kõige vanema ja kõige suurema avatusega organisatsioonina kutsuda osalema selle töös ka teiste organisatsioonide liikmeid ja kõiki erialal tegutsevaid inimesi, kellele on oluline farmaatsiaeriala hea käekäik. Ajalooliselt esindas EFS eesti farmaatsiaeriala rahvusvahelistes organisatsioonides, mille loovutas tegevuse madalseisu ja rahaliste vahendite puudumise tõttu Eesti Apteekrite Liidule.
EFS-ile kuulub ka farmaatsiaajaloo teemaline kollektsioon, mis on kogutud eesmärgiga luua Farmaatsiamuuseum. Kollektsioon on tänaseni alles ja vajab otsustamist, mis sellega edasi teha. Kollektsioonil on farmaatsia kutseteadlikkuse seisukohalt väga suur tähtsus. Kui tahame, et meil oleks tulevik, peab olema ka minevik. Farmaatsiamuuseum aitaks kindlasti farmaatsiaeriala propageerida ja rõhutada selle tähtsust ühiskonnas. Lisaks ajalooliste esemete ja dokumentide kogumisele ja säilitamisele tuleks mõelda ka tänase ja homse päeva jäädvustamisele. Meie ise ja meie eriala on ajas pidavas muutumises, jälgida tuleb vaid, et kindlalt püsiksid meie põhiväärtused. Ajaloolise kollektsiooni korraldamine ja muuseumi asutamine aitaks EFS-il teadvustada neid põhiväärtusi ja sellega realiseerida ka oma tegevuse põhieesmärki – teadvustada ja väärtustada farmaatsiaeriala ühiskonnas.