Sügisseminar 2023
Sügis on taas käes, ning see tähendab ühtlasi ka seda, et on aeg Tartu Ülikooli Rohuteaduse Seltsil ja Eesti Farmaatsia Seltsil hõigata välja selle-aastane Sügisseminar. Seekordseks sügisseminari teemaks on “Haavaravi”. Sügisseminar toimub 11. novembril 2023 hübriidseminarina, seega saab osaleda kohapeal (Nooruse 1, Tartu) kui ka veebis (Zoom). NB! Sügisseminari asukoht muutunud võrreldes eelnevate aastatega.
Seminari teemad
- Uudsed haavakatted haavainfektsioonide ravis professor Karin Kogermann (Tartu Ülikooli Farmaatsia Instituudi juhataja)
- Autoloogse rasvkoe siirdamine – kas ka haavaraviks? Terje Arak (SA Tartu Ülikooli Kliinikumi plastika- ja rekonstruktiivkirurgia vanemarst-õppejõud
- Haavade tüübid ja infektsioonid Maris Mikksaar (TÜ Kliinikumi haavaravi- ja infektsioonikontrollõde)
- Haavahooldus Andres Nahkur (koduõde)
- Ambulatoorne patsiendijuhtum Karmen Mežulis (Haavakliiniku haavaõde)
- Kompressioonravi Raili Raik (Lümfiteraapia ja Taastusravi Kliiniku juht ja lümfiterapeut)
Päevakava
- 9:00 Registreerimine, hommikukohv
- 9:45 Tervitussõnad
- 10:10 Karin Kogermann „Uudsed haavakatted haavainfektsioonide ravis“
- 11:00 Terje Arak „Autoloogse rasvkoe siirdamine – kas ka haavaraviks?“
- 11:50 Karmen Mežulis „Ambulatoorne patsiendijuhtum“
- 12:40 Lõuna
- 13:40 Raili Raik „Kompressioonravi“
- 14:30 Andres Nahkur „Haavahooldus“
- 15:20 Energiapaus
- 15:40 Maris Mikksaar „Haavade tüübid ja infektsioonid”
- 16:30 Lõpusõnad
Registreerimise tähtaeg KOHAPEAL osalejatele 05.11.2023 23:59 ning ZOOMIS osalejatele 10.11.2023 23:59.
Tartu Ülikooli Rohuteaduse Seltsi ja Eesti Farmaatsia Seltsi üheks traditsiooniliseks ürituseks on kujunenud Sügisseminar, mis on iga-aastane seminar tudengitele, proviisoritele, farmatseutidele ja teistele eriala inimestele. Seminari raames saavad töötavad proviisorid ja farmatseudid 6 täiendkoolituspunkti. Seminari eesmärgiks on pakkuda erialast täiendkoolitust. Samuti on seminar hea võimalus meeldivas õhkkonnas kolleegide ja koolikaaslastega kohtumiseks.
Lisa ennast minejaks ka Facebooki üritusel, kuhu lisandub kõige värskem info ning kuhu tulevad ka esinejate tutvustused. https://fb.me/e/2ZZEODwPx
Pressiteade: Apteekrid jagasid taas oma valdkonna Oskareid
Sellel aastal pärjati kõrgeima kvaliteeditunnustusega Apteegi Oskariga 10 apteeki üle Eesti, pooled auhinnatud apteekidest asuvad Tartus.
Apteegi Oskar 2023 saavutasid 10 apteeki:
Ringtee Selveri Südameapteek Tartus, juhataja Diana Raudsepp
Magistrali Südameapteek Tallinnas, juhataja Marika Tõnisson
Apotheka Raekoja Apteek Tartus, juhataja Janika Tähnas
Apotheka Tasku Apteek Tartus, juhataja Siiri Jürgenson
Saare Selveri Südameapteek Kuressaares, juhataja Merle Meola
Apotheka Ujula Konsumi Apteek Tartus, juhataja Hene-Riin Hoop
Papiniidu Benu Apteek Pärnus, juhataja Tiina Anniko
Apotheka Maarjamõisa Apteek Tartus, juhataja Merit Lelumees
Apotheka Kristiine Keskuse Apteek Tallinnas, juhataja Marita Klaasen
Kantremaa Benu Apteek Viljandis, juhataja Ülla Kaare
Apteegiteenuse kvaliteeti hinnatakse võrdluses „Apteegiteenuse kvaliteedijuhisega“, mis on apteekrite enda poolt kokku pandud põhimõtete kogum. Tänaseks on kvaliteedijuhisest ilmunud juba kolmas väljaanne, mis käsitleb teemasid alates ravimsuhtlemisest, tervise jälgimisest ja ravimite valmistamisest kuni erialase eetika ja sõltumatuseni.
Terviseminister Riina Sikkut õnnitles Oskariga pärjatuid ja tõdes, et apteek on inimese jaoks kergesti ligipääsetav koht ja apteeker tihti esimene, kelle juurde oma tervisemurega minnakse. „Pean oluliseks, et apteegiteenus ja esmatasandi tervishoid on kättesaadav üle Eesti, s.h. ka maapiirkondades ning selle kvaliteet oleks sama hea nii väikeses maa-apteegis kui pealinna suuremas apteegis,“ rõhutas terviseminister läbivalt hea kvaliteediga apteegiteenuse kättesaadavuse olulisust.
Apteegiteenuse kvaliteedijuhise töörühma juht, proviisor Külli Teder selgitas, et tegemist on apteekrite enda initsiatiivil ellu kutsutud ettevõtmisega, kus tunnustatakse parimaid. „Soovime jätkuvalt arendada oma valdkonda selliselt, et apteekreid nähtaks ravimi valdkonna pädevaimate spetsialistidena ja meie panus esmatasandi tervishoiusüsteemi oleks järjest olulisem. Oleme asjatundlikud ja arenemishimulised, saame pakkuda patsiendile tervise- ja raviminõu, erinevaid teenuseid. Uuringud on näidanud, et apteekide sisuline kaasamine võib aidata suurendada tervishoiusüsteemi kulutõhusust, parandada elanikkonna tervist ja terviseteadlikkust,“ kommenteeris Külli Teder apteegisüsteemi võimalikku arenguhüpet.
Apteegi Oskarile kandideerimise esimeses etapis tegid apteegid kõigepealt läbi enesehindamise lähtudes kvaliteedijuhisest. Enesehindamise fookuses olid näiteks apteegikülastajate nõustamine ning patsiendi¬ohutuse küsimused nagu ravimite säilitamine, koos- ja kõrvaltoimete esinemine. Enesehindamisele järgnes lisahindamine, mille viisid läbi apteegiteenuse kvaliteedijuhise töörühma liikmed. Lisahindamisel osalemiseks said soovi avaldada kõik enesehindamisel osalenud apteegid. Sel aastal osales enesehindamises ligi pool Eesti üldapteekidest (42,5% ehk 202 apteeki).
Apteegi Oskarite väljaandmise eestvedajaks on apteegiteenuse kvaliteedijuhise töörühm, mis moodustati apteegisektori juhtimisel 2011. aastal. Auhinna inspiratsiooniks on Eesti kultuuriloo tuntuim apteeker Oskar Luts.
Selleaastasel hindamisel järgiti kolmandat parandatud, täiendatud kvaliteedijuhist, milles on sõnastatud kvaliteetse apteegitegevuse ja teenuse põhimõtted ning loetletud tegevuste selged hindamiskriteeriumid.